Iimpondo zemikhombe eziyityhefu yimpumelelo echasene nokuzingela ngokungekho mthethweni eMzantsi Afrika

I-Ezemvelo KZN Wildlife yaseMzantsi Afrika isandula ukuphehlelela ulingo lokulwa ukuzingelwa kwezilwanyana ngaphandle kwemvume kwiPaki yeeNndlovu iTembe kunye neNdumo yeNdawo yaseNdumo emantla eKwaZulu-Natal, nalapho ithe yafaka iimpondo zemikhombe ngeempondo zemikhombe.

I-Ezemvelo KZN Wildlife yaseMzantsi Afrika isandula ukuphehlelela ulingo lokulwa ukuzingela ngokungekho mthethweni kwemikhombe kwipaki iTembe Elephant kunye neNdumo Game Reserve kumantla eKwaZulu-Natal, nalapho ithe yagalela iimpondo zemikhombe ngetyhefu. Ityala, elixhaswa ngemali yiPeace Park Foundation, libe yimpumelelo ukuza kuthi ga ngoku.

UMusa Mntambo, onguManejala wezoNxibelelwano kwezeMvelo uthe: “Kusesekuseni kakhulu ukuba siqalise ukulinganisa okanye ukuhlola inkqubela phambili, kodwa abeZemvelo namahlakani ethu banelisekile kukuba ukufakwa kwemikhombe kuhambe kakuhle, kwaye nokwazisa uluntu ngale projekthi kuhambe kakuhle kakhulu. Ngoku sijonge imeko ngeliso elibukhali. ”

U-Lorinda A. Hern weProjekthi yokuHlangula iRhino wongeze ukuba ulingo lwenze intlalontle yezilwanyana ibe yeyona nto iphambili. Unike ingxelo yokuba zonke izilwanyana ezinyangwayo zisempilweni egqibeleleyo, kwaye akukho namnye owaba lixhoba lokuzingela ngokungekho mthethweni.

Nangona ingabulali, ityhefu etofelwe kuphondo lomkhombe inokuba nempembelelo embi kwimpilo yomntu ukuba isetyenzisiwe. UHern wacacisa: “Njengazo zonke iityhefu, iimpawu zixhomekeke kwidosi. Xa isetyenziswe ngomlinganiselo omncinane, le tyhefu inokubangela ukuba umntu agabhe, intloko ebuhlungu kakhulu kunye nesicaphucaphu, kunye neempawu zoloyiko kwiimeko ezinzima ngakumbi.”

Igqwetha lezendalo laseThekwini liye lathandabuza ifuthe leenqobo ezisesikweni nezomthetho lokutyhefa kwimveliso enokuthi isetyenziswe ekusetyenzisweni komntu, kungakhathaliseki ukuba ukusetyenziswa akukho mthethweni. “Nangona ndingathanda ukubona indlela engqongqo ngakumbi yokuzingela ngokungekho mthethweni, ukusetyenziswa kwetyhefu njengendlela yokuthintela ukuzingela ngokungekho mthethweni kufana nokusetyenziswa kwezixhobo zemichiza emfazweni,” watsho njalo kumaphephandaba asekuhlaleni.

NgokukaHern, izimvo zomthetho malunga nendlela zafunyanwa phambi kokuba kuqaliswe ityala. Uthe: “Zonke izimvo esizifumeneyo zagxininisa ukubaluleka kokudibanisa ukufakwa kweempondo kunye namaphulo okufundisa okanye ezinye iindlela ezifanelekileyo zokwazisa abasebenzisi bokuphela okanye abazingeli abangekho mthethweni ukuba iimpondo ezifakelweyo azisakulungelanga ukutyiwa ngabantu. Ukuza kuthi ga ngoku, sibonelela ngeepropati [apho imikhombe enyangwayo ibekwe khona] ngemiqondiso elumkisayo engamakhulu aliqela yokubeka kwiindawo zokungena nokuphuma kunye nakwizibiyeli zomjikelezo. Iimpawu zinxibelelana ngeelwimi ezintlanu, kuquka nesiMandarin zokuba iimpondo zinetyhefu kwaye azifanelekanga ukuba zisetyenziswe ngabantu.”

UHern okanye uMntambo ababoni ukusetyenziswa kwetyhefu njengesisombululo sexesha elide. UMntambo uthi: “I-Ezemvelo iqhuba olu ngenelelo ngengqiqo yokuba zonke ezinye iinkqubo zogcino-mthetho, ukwazisa uluntu kwanemfundo zizakuqhubeka njengoko kubonakala kunqabile ukuba kubekho isisombululo esinye kule ngxaki intsonkothileyo.”

UHern wongeze wathi: “Sibona ukuhla kwexabiso lophondo ngalo naluphi na uhlobo njengenyathelo lethutyana lokuthenga ixesha lezilwanyana zethu ngelixa kufunwa iqhinga elizinzileyo lexesha elide. Ayisosisombululo esisisigxina, njengoko sikhula nophondo lwesilwanyana ekuhambeni kwexesha.” Uphinda achaze i-drawback ngolu hlobo lwenkqubo kukuba kusoloko kukho imingcipheko echaphazelekayo xa isilwanyana kufuneka singakwazi ukuhamba ngenxa yaso nasiphi na isizathu.

Uhlaziyo lwezoKhenketho lwaseMzantsi Afrika (tourismupdate.co.za)

<

Malunga nombhali

UNell Alcantara

Yabelana ku...