Ubuninzi bemithombo yendalo kunye nobutyebi bembali kunye nenkcubeko yelifa, i-Afrika ibone ukwanda okuphawulekayo kwabakhenkethi abafikayo abavela kumazwe ngamazwe kunye nabo bahamba ngaphakathi kwilizwekazi. Ngokwengxelo yoKhenketho lweZizwe eziManyeneyo (UNWTO), ilizwekazi lamkele iindwendwe ezimalunga nezigidi ezingama-74 kulo nyaka uphelileyo, lingaphezulu kwamanani onyaka ophelileyo.
Amazwe akuMntla Afrika afumene ukunyuka okuphawulekayo kokufika kwamanye amazwe xa kuthelekiswa neminyaka emihlanu edlulileyo. Oku kusebenza ngamandla kwezokhenketho kuseke i-Afrika njengendawo yesibini yabakhenkethi ekhula ngokukhawuleza kwihlabathi liphela, ilandela uMbindi Mpuma.
I-Morocco ne-Egypt ziye zavela njengezona ndawo ziphambili zabakhenkethi e-Afrika, ngelixa i-Kenya ne-Tanzania zigqwese ekuboneleleni ngamava ohambo lwezilwanyana zasendle. Ukongeza, iindawo zokuya ezifana neKapa eMzantsi Afrika, iMauritius, iRwanda, neBotswana zitsale inani elikhulu labakhenkethi, ngakumbi abo bafuna uhambo.
UDavid Ryan, umseki weRhino Africa, wavakalisa ithemba ngokuphathelele ukukhula okuqhubekayo kokuthandwa kweendawo ezingaziwayo eAfrika, kuquka iRwanda, iNamibia, iBotswana neZambia, kulo nyaka.
Ukhenketho lwenkcubeko, ilifa lemveli, izilwanyana zasendle, kunye nokhenketho lutsalele uninzi lwabatyeleli bamazwe angaphandle ukuba beze e-Afrika kulo nyaka uphelileyo, luncediswa ngamaphulo okhenketho asebenzayo, iziseko ezingundoqo eziphuculweyo, kunye nomdla okhulayo wehlabathi kumava ohambo lwaseAfrika.
Abakhenkethi abafika kumazwe ngamazwe kulindeleke ukuba banyuke ngesithathu ukuya kwisihlanu ekhulwini kulo nyaka, nto leyo ebeka iAfrika phakathi kweendawo eziphambili zabakhenkethi behlabathi.
Ukungaqiniseki kwezoqoqosho, imingcipheko ye-geopolitical, kunye nokunyuka kwamaxabiso kuye kwachongwa njengezinto eziphembelela iipatheni zokuhamba e-Afrika, ezifuna utyalo-mali olukhawulezileyo kukhuseleko, iziseko zophuhliso, kunye namanyathelo okuthengisa uhambo.
Inguqu yedijithali kuwo wonke amazwe ase-Afrika iqatshelwe njengento ebalulekileyo ekuphunyezweni okukhawulezileyo ukuqinisa ukhuphiswano kwicandelo lezokhenketho lehlabathi.
ITanzania ingene ku-2024 ngokunyuka okuncinci kwamanani abatyeleli kwiipaki zayo zezilwanyana zasendle kunye nezinye iindawo ezinomtsalane kubakhenkethi, ngeminqweno yokutsala abakhenkethi abazizigidi ezihlanu ngo-2025.
Ibhodi yabakhenkethi yaseTanzania (TTB), isebenzisana namashishini abucala, ngoku igxile ekukhuthazeni iindawo ezinomtsalane kubakhenkethi kwi-Southern Highlands, enentaphane yezilwanyana zasendle, ukubaluleka kwenkcubeko nembali, ubuhle bembonakalo, kunye namalwandle acocekileyo.
Amaphulo okwazisa abanzi ayaqhubeka ngoku ukukhuthaza ukukhula kokhenketho ngokuqaqambisa imitsalane emitsha kwimimandla engaphuhliswanga kangako yaseTanzania.
Iinzame ziyaqhubeka ukuphuhlisa kunye nokwahlula ukhenketho ukukhula okuzinzileyo, ngakumbi ekukhuthazeni isekethe yabakhenkethi esemazantsi, ngenjongo yokunyusa abakhenkethi abafika ngonyaka eTanzania.
Abakhenkethi abavela kumazwe akuMazantsi e-Afrika, ikakhulu uMzantsi Afrika, iNamibia, iBotswana, iZimbabwe, neMalawi, zenza elona qela likhulu labakhenkethi abaya eTanzania, ubukhulu becala behamba ngezothutho zendlela, ngaloo ndlela baququzelela uphuhliso lokhenketho lwaseAfrika.
Ibhodi yezoKhenketho yase-Afrika (i-ATB) isebenzisane ngokukhutheleyo noorhulumente base-Afrika kunye nabathathi-nxaxheba abaphambili kwicandelo lezokhenketho ukubeka i-Afrika njengendawo emanyeneyo, ngeli lixa ikhuthaza amalinge okhenketho ommandla kunye nawe-Afrika ajoliswe kubakhenkethi basekhaya nabamazwe ngamazwe.
IBhodi yezoKhenketho yase-Afrika (i-ATB) sithetha nje ibandakanyeka ekukhuthazeni uphuhliso lokhenketho kwilizwekazi liphela, ngenjongo yokuseka i-Afrika njengendawo ephambili yabakhenkethi behlabathi.