Ngaphandle kweendwendwe zaseMelika ezilungele ukuchitha imali kunye negalelo ekuthunyelweni kweRiphabhlikhi yaseRwanda, olunye uhlobo londwendwe lwaseMelika luya ngqo entolongweni. Abakhenkethi abanjalo banokufika ngeenqwelomoya ezisanda kusekwa ezisuka e-US zisiya eRwanda zisebenzisa iinqwelomoya ezihlawulelwayo okanye iinqwelomoya zomkhosi.
Eyaziwa ngokuba lilizwe leenduli eziliwaka, indawo entle yaseRwanda nabantu abafudumeleyo nabanobuhlobo banikela amava awodwa kwelinye lawona mazwe abalaseleyo emhlabeni. Usikelelwe ngeentlobo-ntlobo zezinto eziphilayo ezingaqhelekanga, kunye nezilwanyana zasendle ezimangalisayo ezihlala kuzo zonke iintaba-mlilo zayo, ihlathi lemvula lasemonti, kunye namathafa atshayelweyo.
Uhlobo olutsha lwabahambi abavela e-US, nangona kunjalo, baya kuba namava okuthethwa yiHuman Rights Watch:
Kwiminyaka emininzi, ERwanda Abasemagunyeni baye bababeka phantsi amabanjwa, kuwo omabini amaziko ovalelo asemthethweni nangekho semthethweni, ngempatho-mbi kunye nengcungcuthekiso, ngaphandle kokuphendula.
Ukuthumela amabanjwa aseMelika phesheya kolwandle akuzondaba. Yaqala ukuthumela abarhanelwa bezogrogrisi eCuba, kwaye ngoku iyaqhubeka ngokuthumela abafuduki abangekho mthethweni kwintolongo yentuthumbo e-El Salvador, apho i-US Immigration kunye neCustoms Enforcement iye yagxotha abafokazi abangekho mthethweni abagwetywe ngolwaphulo-mthetho olubi kwintolongo yabucala e-El Salvador ehlawulwe ngabahlawuli berhafu base-US. Kunokucingelwa ukuba oku kuyenzeka, ngoko ke amalungelo oluntu anokunyhashwa.
Isibhengezo samva nje sikaMongameli uTrump kukuphelisa enye yezona ndawo zinqweneleka kubakhenkethi. Abo basebenza lo mtsalane eSan Francisco banokuphulukana nemisebenzi yabo ukuze isiqithi saseAlcatraz siguqulwe sibe yintolongo esebenzayo kwakhona.
Kwenye ingxelo esanda kukhutshwa nguMphathiswa weMicimbi yezaNgaphandle eRwanda, u-Olivier Nduhungirehe, waseMpuma Afrika, uthi ilizwe lakhe liqalise iingxoxo kunye neWashington malunga nokwamkela abafuduki abagxothwa eMelika.
Kudliwanondlebe nomsasazi welizwe laseRwanda, umphathiswa wongeze ukuba uthethathethwano norhulumente wase-US lusekwinqanaba lokuqala.
“Sikwingxoxo ne-United States… Ayikafiki kwinqanaba lokuba sichaze ngqo ukuba izinto ziza kuqhubeka njani, kodwa iingxoxo ziyaqhubeka,” utshilo uMnu. Nduhungirehe.
Kunyaka ophelileyo, uMongameli wase-US uDonald Trump wakhankasela iqonga elijolise ekuqiniseni imigaqo-nkqubo yokufudukela kwelinye ilizwe kunye nokubuyisela umva into awayeyibona njengomanduleli wakhe, uJoe Biden, ububele.
Ukusukela oko wathatha isikhundla sakhe ngoJanuwari, uTrump uye wandisa inkqubo ekhawulezileyo yokususa abaphambukeli ngokungekho mthethweni kwaye ubambe inkxaso-mali evela kwizixeko ezingcwele.
Ngexesha lentlanganiso yekhabhinethi eWhite House kwiveki ephelileyo, unobhala welizwe lase-US uMarco Rubio wathi iWashington 'ifuna ezinye izizwe' ukuba zamkele 'abona bantu babekekileyo' ebekelwe ukuba basuswe eUnited States.
“Kwaye okukhona kude neMelika, kungcono, ukuze bangabuyeli ngaphaya komda,” utshilo uRubio.
Imbacu yase-Iraq eyayihlaliswe ngokutsha yagxothwa eRwanda kwinyanga ephelileyo. Kwangelo xesha, iNkundla ePhakamileyo ikumisile okwethutyana ukugxothwa kwabafuduki baseVenezuela abatyholwa ngokuba neqela lemigulukudu.
Kutshanje, iRwanda izibeke njengendawo yokusingwa yabantu abagxothwe kumazwe aseNtshona, nangona kukho izilumkiso ezivela kwimibutho yamalungelo oluntu, efana ne-UN yeembacu, ebonisa ukuba abo bathunyelwe kwilizwe laseAfrika banokujongana nomngcipheko wokubuyiselwa kumazwe abo.
Ukongeza, iNkundla ePhakamileyo yase-UK yagweba esi sicwangciso ngokungekho mthethweni, yabiza iRwanda njengelizwe lesithathu elingakhuselekanga lokuhlaliswa kwakhona kweimbacu. Urhulumente waseKigali uwakhabile la mabango.
Uphuhliso lwamva nje lwase-US-Rwanda lulandela ukusilela kwamva nje kwesivumelwano esinengxabano phakathi kweRwanda ne-United Kingdom.
Ekuthatheni kwakhe i-ofisi ngoJulayi ka-2024, iNkulumbuso yase-UK uKeir Starmer urhulumente wayiphelisa le nkqubo, kunye noNobhala Wezangaphakathi uYvette Cooper ebonisa ukuba ihlawule abarhafi bezigidi ezingama-930 ezigidi.
UStarmer uchaze eli nyathelo 'njengofileyo wangcwatywa,' esithi 'alizange libe sisithintelo' sokufudukela kwelinye ilizwe ngokungekho mthethweni kwaye ekugqibeleni liya kukhokelela ekugxothweni 'ngaphantsi kwe-1%' yabantu abafika ngezikhephe ezincinci. Emva kokurhoxiswa kwesivumelwano, iRwanda kubikwa ukuba yafuna i-50 yezigidi zeerandi kwimbuyekezo kurhulumente waseBritane.